Kooli lugu

Ülevaade hariduse andmisest Tapal

• 1839. a ehitati teadaolevalt Männimäe juurde koolimaja (nn „Vanatuba”), kus pühapäeviti lapsi Piiblist lugema õpetati. Ajaloost on teada, et Laial tänaval töötas aastail 1885-1911 Katherine Masingu erakool. 1889. aastal avati kool raudteelaste lastele; 1898 avati Tapa Apostliku-õigeusu Kihelkonnakool.
• 1906. a lõpul asutati Tapale Noorsoo Kasvatuse Selts, mille ülesandeks sai eestikeelse kooli organiseerimine. 20. oktoobril 1906. aastal alustas tööd eestikeelne algkool, 1921. a läks kool üle riiklikuks algkooliks (Tapa alevi II algkool). Paralleelselt tegutses Tapa alevi I algkool Pikal tänaval, 1925. a jätkasid mõlemad algkoolid tööd uues koolimajas Nooruse tänaval.
• 1918. a sai Tapa Hariduse Selts loa erakooli avamiseks. Sama aasta detsembris nimetati erakool Tapa Hariduse Seltsi reaalgümnaasiumiks.
• 1919. a see kool suleti. 3.märtsil 1919. a  võeti hoolekogu poolt vastu otsus avada Tapal teine gümnaasium. 13. märtsil avati Järva Maakonna Tapa Ühisreaalgümnaasium.
• 1922. a andis Järva maakonnavalitsus seoses Eesti koolireformi katsetustega kooli üle Tapa Alevivalitsusele, millega muudeti ka kooli nimi Tapa Alevi Gümnaasiumiks; 1923. a nimetati kool Tapa Alevi Tehnika Ühisgümnaasiumiks, osades dokumentides samal 1923/1924. õppeaastal kooli nimetuseks ka Tapa Alevi Ühisgümnaasium.
• 1926. a tehti Järva maakonna haridusosakonna poolt ettepanek sulgeda Tapal gümnaasium, mida siiski ei tehtud.
• 1927. a sai Tapa linnaõigused, millega seoses nimetati kool Tapa Linna Ühisgümnaasiumiks.
• 1934. a koolireformi alusel muudeti Tapal ka hariduskorraldust: 1934-1940 tegutses Tapal progümnaasium (keskkooliklassid), 1937-1940 reaalkool (keskkooliklassid), 1926-1931 töötas kooli juures eriharuna tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931-1933 era- õhtukeskkool.
• 1935. a oli taas üleval gümnaasiumiastme likvideerimise küsimus, mis jäi ka seekord teostamata.
• 1939. a avati uus koolimaja. Pärast sõda liideti algkool keskkooliga ja nimetati Tapa Keskkooliks.
• 1960. a sai kooli nimeks Tapa 1. Keskkool.
• 1964. a avati uus koolimaja 21. Juuni pst. 10a (praegu Pargi 12).
• 1994. a sügisest kannab kool nime Tapa Gümnaasium.
• 2001. a loodi õhtuse õppe osakond.
• 2002. a detsembris avati Tapa Gümnaasiumi juurdeehitus – spordihoone.
• 2010. a sügisel avati Tapa Gümnaasiumi täielikult renoveeritud staadion ja koolihoone.
• 2015. a augustis lõpetas töö Tapa Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe.
• 2018. a 1. september taasavati Tapa Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe.
• 2023. a 1. septembrist liideti Tapa Gümnaasiumiga Tapa Keelekümbluskool ning õppetöö toimub kahes majas Pargi 12 ja Nooruse 2 Tapal.
• 2024.a Tapa Vallavolikogu otsusega 23.03.2024 nr 127 Tapa valla munitsipaalkoolide ümberkorraldamine muudeti Tapa Gümnaasium Tapa Valla Gümnaasiumiks (7.-12. klass) ning Tapa Valla Kool (1.-6. klass) ning juurde liideti Lehtse ja Jäneda 1.-6. klassi.
• Alates 01.09.2024 alustas tööd Tapa Valla Kool kolmes õppekohas sh liideti Jänedal ja Lehtses ka lasteaed.

Ülevaade hariduse andmisest Lehtses:

• 1919. aastal kolisid vanemad klassid alevikust Pruuna mõisa, kuid kooli nimeks sai Lehtse Algkool. Mõisniku elutoad said klassideks. Suuri ümberehitusi majas ette ei võetud. Säilisid isegi valged kahhelahjud kuni 1950ndate aastateni, samuti säilisid kõrvalhooned.
• 1922. aastal olid kõik klassid üle toodud Pruuna mõisa. Kool muudeti 6 – klassiliseks, koolikohustus kestis 8. – 16. eluaastani.
• Keerulised sõja – ja sõjajärgsed aastad koolile head ei toonud. Õppetöö toimus lünklikult, sõjavägi hävitas kooli mööbli. On säilinud kooli direktori H. Elstroki kiri Lehtse valla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteele 21.03.1946.a., kus ta kirjutab oma võitlusest naabruses asuva sohvoosi sõjaväelastega, kelle käest on õpperuumid küll kätte saadud, kuid kõrvalhooned on vabastamata. Ka häirivad purjus sõdurid koolitööd jms. 
• 1944. aastal sai kool nimeks Lehtse Mittetäielik Keskkool. 1950ndate aastate lõpus algasid mõisas suuremad ümberehitused: õpetajate korterid viidi välja, jäi vaid direktori korter. WC ehitati majja sisse, garderoob viidi väikesesse saali, kahhelahjud asendati raudahjudega, endised läbikäidavad klassid muudeti uue koridorsüsteemiga iseseisvaiks, lammutati mõisaaegsed kõrvalhooned.
• 1964. aastal valmis kooli juurdeehitis 6 klassiruumiga, kool sai veevärgi, sööklablokk kolis keldrikorruselt endistesse klassiruumidesse. 1970ndatel aastatel ehitati välja ainekabinetid, mindi üle kabinetsüsteemis õppele (5. – 9. kl), mida eelistatakse siiamaani. Aastast 1991 sai kool nimeks Lehtse Põhikool.
• 1990ndate lõpus sai koolimaja uue punase plekk-katuse ja vahetati välja aknad ning välisuksed. Kool sai oma lipu ja laulu, mille kirjutas Maria Wunderlich.
• 2003. aastal alustati mõisahoone esise palkoni ja fassaadide restaureerimist.
• 2006. aastal haldusreformi käigus liitus Lehtse vald Tapa linnaga ja Saksi vallaga ning kooli pidajaks sai Tapa vald. Muutus ka maakond – tükike Järvamaast koos kooliga läks üle Lääne-Virumaale.
• 2009. aasta sügisest viidi kool ja lasteaed ühise juhtimise alla ning alates 1. septembrist oleme lasteaed-põhikool ühise nimega Lehtse Kool.
• 2017. aasta 1.septembrist kolisid kool ja lasteaed renoveeritud  Lehtse keskusehoonesse, ühise katuse alla koos kultuurimaja ja raamatukoguga.
• 2024.a Tapa Vallavolikogu otsusega 23.03.2024 nr 127 Tapa valla munitsipaalkoolide ümberkorraldamine muudeti kaotati Lehtse kooli III kooliaste ja muudeti kool 1.-6 klassiliseks. Kooli nimeks sai Tapa Valla Kool, mille õpe toimub kolmes õppekohas Tapal, Lehtses ja Jänedal. Lehtses ja Jänedal on ka lasteaiarühmad.

Ülevaade hariduse andmisest Jänedal:

• Haridust Jäneda külas ja selle ümbruses on saadud juba 1763. aastast. 
• 1863. aasta Eesti Kirjameeste Seltsile antud aruandest on näha, et kool on Ambla kihelkonnas Jäneda vallas Raudla külas, aga mainitud  on veel Lehtse valla Leppe (Läpi?) küla kooli, Kukevere kooli ja Käravete kooli.
• 1880. a. kogutud statistilistest andmetest koolide kohta nähtub, et Tallinna kubermangus Järva kreisis Rauda (Raudla?) külas asus Jäneda vallakool, mille juhatajaks oli Jaan Lubi. Kool töötas seal juba 39 aastat, seega alates 1841.aastast. Kool töötas mõisa ja valla poolt ehitatud puumajas. Õppetöö toimus kahes klassis, õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist, geograafiat, vene keeles lugemist ja kirjutamist. 
• 1901. a. ehitas vald avara klassiruumi, kahe magamistoaga õpilastele ja õpetaja korteriga koolihoone Jäneda Pirsu külla Piibe maantee ääres. 1934.a. peetakse isegi kooli aastapäeva tähistamisel kooli „õnnistamise aktus“ ümber- ja juurdeehituse puhul. See hoone hävis 1942.  
• 1942.a. hakati lapsi õpetama Kalijärve-äärses kunagises mõisnike jahimajas, mis riigistamise järel oli jäänud mõisahärra järeltulijatele ja mis Benckendorffide laste Pauli ja Tania lahkumise järel Inglismaale oli jäänud tühjaks. Õpilasi oli koolis  umbes 70, hiljem 100 ringis. Seal väikeses majakeses kauni Kalijärve kaldal jagati tarkusi väikestele jänedalastele 43 aastat. 
  Uues koolihoones 1985- 2025
• Et laste arv oli Jänedal jõudsasti kasvanud, otsustati sovhoositehnikumi direktori Endel Lilleoru eestvedamisel ehitada uus hoone. 1985. aasta 1. septembril avas uksed nägus algkool-lasteaed, mis üsna varsti kasvas 9-klassiliseks. 
• 1990. a. lõpetas Jäneda 9-klassilise Kooli I lend. 
• Aastast 2008 moodustati  koolist  ja lasteaiast ühine asutus, mis kannab nime Jäneda Kool, kus oli 9 klassi ja 2 lasteaiarühma.
• 2024. aastal lõpetas Jäneda Kooli  35. lend. Kokku said 35 aasta jooksul põhikooli lõputunnistuse 286 noort.
• 2024. aasta koolireformi tulemusel on Jäneda koolimaja üheks õppekohaks Tapa Valla Kooli 1.-6. klassi õpilastele.
  Jäneda lasteaed 
  Kindel on, et ka enne II maailmsõda oli Jänedal lasteaed. Pärast sõda töötas majandi lasteaed mitmel pool: kunagises sidemajas lossi vastas, turbiinimajas Jänijõe kaldal, majandi töökoja majas, mis praegu on tuntud kooli juures asuva õuemajana. 
  -1985. aastal koliti koos kooliga uude hoonesse ning tekkinud haridusasutus kandis nime Jäneda 8-klassiline kool-lasteaed. 
  -Vahepeal eraldi tegutsenud lasteaed ja kool liideti taas ühiseks asutuseks 2008. aastal. 
  Kahele rühmale anti siis ka nimed – Päikesekiir ja Päikeseratas.